- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka jaoks otsustav nädal
Peaminister Taavi Rõivas on tänaseks koos teiste euroala riikide valitsusjuhtidega kutsustud Brüsselisse kriisikohtumisele, millele eelneb eurogrupi rahandusministrite erakorraline nõupidamine.
“On viimane aeg arutada olukorda Kreekas kõige kõrgemal poliitilisel tasandil,” teatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk läinud nädalal tippkohtumist kokku kutsudes.
Samas hoiatas ta illusioonide eest, et valitsusjuhtidel on “imelahendusi” pakkuda. “Oleme lähedal olukorrale, kus Kreeka valitsusel tuleb otsustada, kas võtta vastu minu arvates hea abipakkumine või minna pankrotti,” ütles Tusk.
Keskpanga toetus
Euroopa Keskpank tõstis läinud nädalal kahel korral ülempiiri, mille raames Kreeka keskpangal on lubatud kohalikele kommertspankadele erakorralist likviidsusabi anda. See on märk, kui suureks probleemiks on muutumas raha väljavool Kreeka pankadest.
Kolmapäeval tõstis EKP ülempiiri 1,1 miljardi euro võrra, 84,1 miljardile eurole, millele Kreeka keskpank neljapäeval üle 3 miljardi euro lisa küsis. Seda siis, kui eurogrupi rahandusministrite kohtumiselt mingit läbimurret ei tulnud. Ainuüksi neljapäeval võeti Kreeka pankadest välja üle miljardi euro (seni keskmiselt 200–300 miljonit eurot päevas) ning reedel veel rohkem.
Reedel andis EKP nõukogu erakorralise telekonverentsi järel Kreeka keskpangale uue loa likviidsusabi ülempiiri tõsta, kuid väidetavalt piisab sellest vaid tänaseni. Täna, mil kohtuvad eurogrupi rahandusministrid ja valitsusjuhid, arutab ka EKP uuesti erakorralist likviidsusabi Kreeka pankadele.
Just Euroopa Keskpanga toetuse lõppemine võib olla see “õnnetus”, mis Kreeka euroalalt välja kukutab, riigi pankrot iseenesest seda veel ei tingi. Pankade maksevõime hoidmiseks tuleb sellisel juhul piirata kapitali liikumist.
Läinud neljapäeval toimunud eurogrupi rahandusministrite kohtumine pidi olema järjekordne viimane võimalus sõlmida kokkulepe, mis võimaldaks Kreekal juunis lõppevast abiprogrammist välja maksmata summad kätte saada ja nii pakilisemad võlakohustused ära õiendada.
Kohtumise järel ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, et kahjuks ei ole Kreeka valitsus ikka veel esitanud ettepanekuid, mis võimaldaksid sõlmida usutava kokkuleppe. Ehk leppe, mis aitaks Kreeka majanduse jalule ja võimaldaks riigil iseseisvalt kapitaliturgudele naasta.
Dijsselbloemi sõnul on Kreeka kreeditorid oluliselt oma nõudmistes järele andnud. Eriti selles osas, mis puudutab nõutud eelarveülejäägi suurust, kui mitte arvestada laenude teenindamise kulusid. Samuti on kreeditorid valmis reforme asendama, kuid ainult tingimusel, et numbrid n-ö kokku annavad. Kõike seda võimaldab Kreekaga 20. veebruaril sõlmitud kokkulepe, mis on igasuguse uue kokkuleppe aluseks.
Hetkel kuum
“Me ootame,” ütles IMFi juht Christine Lagarde, korrates kreeditoride seisukohta, et pall on Kreeka poolel. Ka Kreekale 2012. aastal lubatud võlgade restruktureerimine on võimalik vaid abiprogrammi täites.
Kõrvulukustav vaikus
Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis oli rahandusministrite kohtumise järel pettunud, et tema esitatud ettepanekute peale ei tulnud ministritelt ühtegi kommentaari.
“Minu esitlusele järgnes kõrvulukustav vaikus,” kirjutas Varoufakis nädalavahetusel ajalehes the Irish Times.
Seal kordas ta uuesti mõtet, mida ta väljendas ka eurogrupijärgsel pressikonverentsil, et Kreekalt reforme nõudes tuleb vaadata numbrite taha. Vaja on selliseid reforme, mis juuriksid välja korruptiivsed, erihuve teenivad ning vaba turgu kammitsevad praktikad, selle asemel, et niigi kõrgeid maksumäärasid veelgi tõsta ja niigi rängalt kärbitud palku ja pensione veelgi maha lõigata.
“Nii ei saa me reformidele rahva toetust,” hoiatas Varoufakis.
Võlaprobleem vajab lahendust
Üks asi, milleta aga ei saa, on võlgade restruktureerimine. Sest riigi puhul, millel pole oma valuutat, mida devalveerida, ja millel ei ole juurdepääsu kapitaliturgudele, pole Varoufakise sõnul võlaprobleemi lahenduseks muud võimalust. Tema ettepanek on vahetada Euroopa Keskpanga bilansis olevad Kreeka riigivõlakirjad – kogusummas 27 miljardit eurot – euroala stabiilsusmehhanismi ESM laenude vastu. Sest need on madalama intressimääraga ja pikema maksetähtajaga.
Nii saaks Kreeka valitsus lõpuks ka juurdepääsu Euroopa Keskpanga märtsis käivitunud suuremahulisele võlakirjade tugiostuprogrammile. “Kui programmi eesmärk on tõrjuda deflatsiooni, on paradoksaalne, et see ei laiene riigile, kus deflatsiooniprobleem on kõige sügavam,” ütles Varoufakis.
Nädalavahetusel avaldas Kreeka rahandusminister artikli Saksa ajalehes Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung, kus ta kutsus kantsler Angela Merkelit üles mitte järele andma “sireenidele” Saksa valitsuses, kes ärgitavad teda üle parda heitma ainsat Kreeka valitsust, kes suudaks kreeklased reformiteele viia.
Varoufakis kinnitas, et Kreeka on valmis kompromissideks, kui neilt ei nõuta sama, mida eelmistelt valitsustelt: uue võla võtmist tingimustel, mis jätavad vähe lootust, et Kreeka oma võlad kunagi tasuda suudaks.
Uus ettepanek läks Kreekast eile teele.
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele